Kaspar Kasepõld: teeme katused jahutusmasinatest puhtaks

Ka meie põhjamaistes oludes mõistlik lokaalsete jahutusseadmete asemel mõelda kaugjahutuse tulevikule, kirjutab soojusenergeetikainsener, HeatConsulti projektijuht Kaspar Kasepõld. Olukorras, kus oleme võtnud eesmärgiks, et me ei tooda aastaks 2050 rohkem CO2, kui loodus suudab seda n-ö ära tarbida, otsime me lahendusi kallitest tehnoloogiatest, nagu vesinik. Samas leidub lahendus, mis sellele suuresti kaasa aitab ka ilma toetusteta. Kuigi kaugjahutus on Eestis veel üsna võõras, on selle põhimõte sarnane kaugküttega ehk selle asemel et iga hoone omanik toodab ise sooja, tuuakse see torustiku abil hoonesse. Selline lahendus tekitab mastaabiefekti ning aitab säästa küttekuludelt, enda katlamaja hoolduselt ja on mitu korda keskkonnasäästlikum. Samamoodi on kaugjahutusega – hoonest viiakse ära üleliigne soojus ning katusetäie lokaalsete jahutusseadmete asemel oleks näiteks kaubanduskeskuse pidajal selle asemele võimalik luua katuseterasse, kohvikuid, välispaasid. Ehk praegu veel seadmete alla mattuvatel kõrgetel ja eksklusiivsetel pindadel oleks teisi (kasumlikke) kasutusalasid. Peamiselt vajavad jahutamist hooned, millel on suured klaaspinnad, ehk siis büroohooned ja kaubanduskeskused. Kuna klaas on võrreldes mõne muu seina konstruktsioonmaterjaliga väga hea soojusjuht, ei olegi ehk nii uskumatu, et isegi Eesti kliimas vajavad suurte klaaspindadega hooned jahutust suure osa aastast. Piisab ühest päikesepaistelisest päevast ning päikesekiirgus kütab läbi klaaspindade hoonete sisetemperatuuri ebameeldivalt kõrgeks ning hoone vajab juba jahutamist. Lisaks on meil ka hoonetes seadmeid, mis toodavad üleliigset soojust, kaubanduskeskuste puhul näiteks külmikud, andmeladude puhul serverid, ning jahutus ongi juba mitmeski kohas aasta läbi vajalik. Lisaks jahutusseadmete ruumikusele on nende üks probleem käitamisel tekkivad müra ning vibratsioon, mis sageli võivad häirida seal töötavaid inimesi. Kaugjahutuse idee pole uus, sellist lahendust kasutatakse Skandinaavias juba aastakümneid. Võrdluseks, Rootsis on näiteks 34 ettevõtet, mis pakub kaugjahutuse teenust, Eestis on kaks ettevõtet: Tartus ja Pärnus Fortum Eesti ning pealinnas Utilitas Tallinn. Loomulikult tähendab see, et kaugjahutuslahendusega on juba ehitatavas hoones arvestatud ning olema peab ka kohalik kaugjahutusteenuse pakkuja. Loe pikemalt: https://www.ehitusuudised.ee/arvamused/2020/07/15/kaspar-kasepold-teeme-katused-jahutusmasinatest-puhtaks