Roheehituse väljakutsed pärast koroonakriisi

Eesti Ehitusettevõtjate Liidu (EEEL) liige Kristjan Mitt nendib, et 2020. aasta esimene kvartal pole veel majanduslanguse märke näidanud, kuid see hakkab iga kvartaliga kasvama ja jätkub kindlasti järgmise aasta esimese poolaasta jooksul. Mitti sõnul kaalub riik, kuidas investeeringuid ja mahtusid suurendada, ning soovitab, et „võib-olla oleks targem riigil ehitusega jätkata.“ Albert Einsteini tuntud ütlus on, et iga kriis peidab endas suurepäraseid võimalusi. Arvestades asjaolu, et hooned moodustavad energiatarbimisest ja kasvuhoonegaaside heitkogustest 40%, võivad suurenenud ehitusinvesteeringud avalikus sektoris olla positiivsed, näidates samal ajal erasektorile head eeskuju ning kujundades energiatõhusama ja keskkonnasõbralikuma ehitussektori. See omakorda aitaks ellu viia pikaajalise säästva arengu eesmärki, mille Eesti valitsus esitas oma 2030. aasta planeeringus. Koroonaviiruse põhjustatud kriis ehituses võib olla katalüsaator suurematel roheliste hoonete reitingusüsteemidel nagu LEED, BREEAM ja WELL põhinevatel rohelise ehituse standardite proaktiivsemaks ja rangemaks rakendamiseks. Miks rohelise ehituse sertifikaadid? Miks Eesti? Lühidalt öeldes ei saa iga hoonet pidada roheliseks, ehkki iga hoone saab muuta roheliseks, rakendades rohelise ehituse kontseptsioone ja täites teatud tehnilisi kriteeriume hoone projekteerimis-, ehituse- ja käitamisfaasis – kas eraldi või koos. Ehitiste omanikud ja arendajad, kes investeerivad oma hoonete energiatõhusamaks ja keskkonnasõbralikumaks muutmiseks lisaraha ja näevad kõvasti vaeva, on rohkem motiveeritud ja suudavad sellist praktikat jätkata, kui nende roheliste hoonete projektid teenivad investeeringutelt rohkem tulu kui muud „tavalised“ ehitised. Tegu on üsna praktilise murega ja üldjoontes täpse kirjeldusega roheliste hoonete sertifitseerimise trendi kohta maailmas ja eriti Eesti ehitussektoris. Rohelise ehituse sertifikaat toimib iseenesestmõistetavalt: hoone energia- ja keskkonnamõju hinnatakse ja kontrollitakse teaduslikult ning sellele antakse vastav hinne; mida kõrgem on hinne, seda kõrgem on sertifikaadi tase ja sellest tulenevalt madalam keskkonnamõju ja suurem kasu väiksemate tegevuskulude, maksusoodustuste ja rahastamisvõimaluste, kõrgemate täituvus- ja üürimäärade ning tulevaste ehitusstandardite sujuvama/paindlikuma järgimise jms osas. Maailmas, kus majanduskasv on pidevalt vastuolus kasvava nõudlusega parema keskkonna ja kõrgema elatustaseme järele, on mittekohustuslik turupõhine roheliste hoonete sertifitseerimise praktika ideaalne viis sellise õrna tasakaalu hoidmiseks. Loe pikemalt: https://www.ehitusuudised.ee/analuusid/2020/07/15/roheehituse-valjakutsed-parast-koroonakriisi