Doktoritöö aitab anda Eesti paneelmajade uuendamisele tööstusliku mõõtme

Lähikümnenditel vajab Eestis põhjalikku rekonstrueerimist enam kui 14 000 kortermaja. Värske doktoritöö aitab anda levinud kortermajade tüübi puhul ehitustöödele tööstusliku mõõtme ja kasvatada parimal juhul aastas renoveerivate elamute arvu mitmekordselt. "Traditsioonilise metoodika – tellingute, töömeeste ja praegu nappiva välistööjõuga – suudetakse praegu Eestis renoveerida jämedalt 200 seda tüüpi hoonet aastas. Kui 14 000 hoonet on ootel, võtaks see kokku 70 aastat. Meil ei ole seda aega: need ei pruugi renoveerimata senikaua vastu pidada või määratakse meile mingi trahv, mida hakkavad maksma meie lapselapsed," nentis Peep Pihelo, doktoritöö autor ja Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi ekspert. Osaliselt tuleneb renoveerimistööde pakilisus Euroopa Liidu võetud kliimaeesmärkidest. Aastaks 2050 loodetakse saavutada kliimaneutraalsus ehk õhku ei paistaks rohkem kasvuhoonegaase, kui jõutakse neid sama aja jooksul siduda. Eesmärgi saavutamist hõlbustaks hoonete energiatõhususe parandamine. Hinnanguliselt oleks võimalik Eesti kogu hoonefondi värskendamisega vähendada soojusenergia tarbimist 70 protsenti ehk aastas 6,4 teravatt-tunni (TWh) jagu. Loe pikemalt: https://novaator.err.ee/1107825/doktoritoo-aitab-anda-eesti-paneelmajade-uuendamisele-toostusliku-mootme